Käisin siis Gruusias, Räigete Kaakidega(Roman, Krossu ja Jüri). Väga ehe trip oli!!!
Väike päevik:
16.jan – Mõtlesin sis kerge päeviku pidada, nagu mõni tüdruk, norm. Kell on 20.05, kõht mass-täis, lebos. Roman mainis, et minu kotti peavad veel kellegi asjad mahtuma, peavalu. Ega sis midagi, asjad välja, rasked ostused, hädavajalikud mäeasjad kohe sisse, nüüd tuleb valida 9st MASScrew särgist 5 välja, mis kaasa lähevad, tumedad toonid kohe nurka, tean, et kaamerad ja fotoaparaadid ei salli neid. Siis meenus, mul on ju meetrised kepid, deem, unustasin Puga kodust võtta teised pikemad, pows muidu keeruline, Roma ütles, et ta tuletab meelde kui ma kirun kui raske võikeste kaigastega on, kui ma ütlesin, et küll hakkama saan. Hommne plaan sis jõuda 10. Bussile ja Tallinna põrutada. Heburger oleks sis kohe esimene peatus. Nüüd tagasi compaq pakkimise juurde.
17-18.jan – Äratus kell 9, kerge viimaen passimine kodus Tv ees ja 10ks bussile. Bussis sai veel passida netis ja mussi kuulata. Tallinn, trammi, viru keskus, HESBURGER, väga sitt, sitt venekeelne teenindu jne, pettusin. Tunnike passimist seal, edasi moteli chill, uued püksid, vanad olid ikkagi liiga väiksed. Next stop Krossu creep, jala ikka. Kohale jõudes olid seal Krossu ja Jüri Tamm. Pidime Jüriga kahe peale asjad minu kotti ja suusakotti ära mahutama, Roman ja Krossu jagasid omavahel. Peale 5te saime Tallinnast liikuma, suund siis Riga, peale Läti piiri 1. Peatus Hesburgeris, MASS hea eine. Järgmine peatus Riga lennujaam, auto parklasse ja pagasi järjekorda. Suusakott võis olla kuni 32kg ja tavaline kott 20kg, tavaline kott oli täpselt 19,9kg, suusakott 31,3kg, sai kohe kergemalt hingata. Lennukile, õnneks oli vähe inimesi lennukis ja sai laiutada. Kui aus olla sis ennem starti oli kahtlane olla, kuna kardan kõrgust ja ei usalda mitte üldse neid lendavaid asju. Lennukis und ei tulnud väga, Roman pani kõrval korralikult und. Tbilisi maadnusime kohaliku aja järgi 4 ajal, suht kaelamurdev landing oli, ehmatas küll. Pagas kätte ja mingi tüüp Romani nimega oli vastas meid. Muhe tüüp, mitte midagi väga ei saanud aru mis ta rääkis ja noo normaalne tüüp arvas, et tulime suusatama ilma suksudeta. Okey, tüüp ei muretsenud, elas seal sammusel ja suusakotid lihtsalt raamidele, koju nööri järgi. Tüüp väga tagasi ei hoidnud, kõigist mööda korralikult murdis kurvi ja väga ei põdenud, 5min peale sõitma hakkamist võtab enda kotist pläsku ja XL enrgia joogi, lapikus sees kohalik puskar ehk Tsa-Tsa või mdiagi sellist, vol-i pidi olema 60 kanti. Ütleme nii, et SUHT kange oli. Tüüp ei piirdunud kodust ainult nööri toomisega, 5L koduveini ja 1,5L Tsa-Tsad, kõigil suud naerul kohe. Kohalikust Tbilisi marketist krõpse ja koka-fanta-sprite ja mägedesse, umbes 150km. Pealinnas sadas vihma, 10-20 km linnast välja sadas juba lund, mingi aeg hakkas juba väga paksult sadama ja maa valgemaks kiskuma. Ühes kurvis saime aru, et see tüüp ei ole just kõige kõvem driftikunn, kutil oli küll pill 4x4 aga tagavedu ainult tollel hetkel ja sis ta veel mainis, et talverehv, kusvis andis gaasi, pillil hakkas perse ette libisema ja üldse ei suutnud autot oste hoida, võttis vedelaks küll kui aus olla. 20 km ennem kohale jõudmist suutsi tüüp veel korralikult hange panna, ei teagi kas jäi magama või lihtsalt saamatu. Kohale jõudsime valges, umbes 8 ajal, normaalen, 150km 4 tunniga, kordagi silma kinni ka ei julgenud lasta. Kohe kostitati hommikusöögiga, tatar, vorst ja tee, mahe oli. Peale 3tundi magamist läkime vaatsime kohaliku eluolu üle, ei olegi viga siin elul. Veits hiljem võtsime lõunase saslõki, päris maitsev oli. Kella 8 ajal õhtusöök, peale õhtusööki labiinipiiparitega väike trenn, kuidas need funkavad jne. Magama, voodi on mõnus pommiauk..
19. jan – Hommikusöök riidesse ja mäele, räme udu ja korralik sadu. 5-6 laskumist ja koju ära, väga harjumatu on pow suksudega ikka sõita. Teised riided ja lõunat sööma, uus koht, kebab friikartulitega, norm. Koju, teised ostsid kohalikku õlut, mina mõtlesin, et hakkan seda kohalikku veini timmima, eelmine päev igaüks klaasi joonud, kellegile ei matsenud väga. Esimen klaas läks mul väga kähku, peale 3 klaasi oli juba maitse ka norm, teistel said õlled ka otsa ja hakaksid ka timmima, õhtusöök 7 ajal, suht nokkis juba, Kivi (kohalik kaak kelle juures elasime) toob klaasid ja 2L valget veini, ka kodukootud. Söödud, vein kaasa, ülesse tagasi timmima ja kaarde mängima. Hea jook, mõnus seltskond, aeg lendas, sai igast jutte räägitud, ei mäletagi täpselt. Mina ja Krossu otseses mõttes kukkusime voodisse 12 ajal, väidetavalt, ei mäleta ise midagi, Jüri ja Roma olid 2ni tiksunud. Krossu ei suutnud isegi riideid seljast võtta, suht sama mul, sinult särig olin suutnud ära võtta. Kokku jõime sis 3 peale üle 6 liitri veini ära..
20. jan – Hommikul, mitte just väga hea olla, igale liigutusele järgnes hingeldamine ja kerge iiveldus. Söök ja mäele, ilm oli suht okey, vahepeal isegi nägi päikest, puhas pow, umbes meeter, paar mõnusat kukkumist ja palju muud mahedat. Pow on täitsa mõnus, oleksid ainult jalad tugevamad jaksaks rohkem. Mäel ennem lõpetamist mõnust saslõkk jälle, väga mõnus lõpetuseks. Kell oli söömise lõpuks 4, mägi on 4ni, Koju, magama.
21. jan – Räme udu, kaua voodis, isu üldse ei olnud mäele minna. Hommikusöök, riidesse ja mäele. Mäel väga nõme udu, üleval nägi vaevu 20-30m, lund sadas ka korralikult, all sadas väga vesist jama. Eile juba panime silma peale ühele vanale tõstukijaamale, kust sai läbi sõita ja alla dropida, suht 3meetrine drop suht siledasse powsse. Väike hüpe ette ja olemas, mõtlesin, et jala ei ole midagi minna, noo mõtlesin valesti, alla ei andnud ülesse jõudses 2min puhkust ja küte. Koht kust ära tõugata sai, selle kohal oli metallist tala, peaga pidi ettevaatlik olema. Landing oli raske, 5.-6. Korraga tuli pürfi maandumine 36ga, kohe esimene kord oli ka 36, suht enam vähem kaadri sai, pool päeva läks aega selle saamiseks, lift väga aeglane ja pikk. Kohe seal kõrval oli teine jaam, tõstuki ratas, Krossu ja Jüri juba ehitasid sinna hüpet ette, pildi jaoks, film ka ikka. Romaga sinna jõudes nägin enda ees 2,5m kõrgust ratast, ja hüpe oli pooleldi valmis, hüppest maandumiseni on ca 17m, hüppe on veits alla 2m kõrge, lendab vast 20ni ära, väga jube on isegi sellele mõelda, ei tahagi mõelda, homme kui ilma on tuleb hakata lammutama. Kell hakkas 4 ka saama, lõpetasime ehitamise, veidike pealesõitu jäi timmida aga homme. Asjad kokku ja restosse, saslõkk ja passimine ja koju. Väga mahe päev, hakkab looma juba, homme võiks udu olla ainult tipus, saaks selle hüppe ära proovida.
22.jan – Hommikul aknast välja vaadates paistis päike, mõned pilved külast allpool. Kiire hommikusöök, toores muna :S, riidesse ja mäele. Liftid on siin üliaeglased, ülesse jõudes mass päike, hakkas kohe soojendama ja ei tahtnud mitte üldse enam oodata kui kõige ülemine lift lahti tehakse. Umbes 1,5h saime sõita normaalse nähtavusega, lumeolud olid väga head ja päike, pörff. Umbes 12 ajal ei näinud enam suurt midagi, hea kui suusa otsasid nägid. Egas siis midagi, hüpe mille me eelmine päev ehitasime oli kõvasti all pool, seal oli nähtavus juba parem, aga ikkagi, suhteliselt ühtlane, ühtegi varju ei olnud, et oleks saanud korralikult navigeerida. Paar speedchecki ja kui ma olin valmis hüppama hakkas lund sadama ja ei saanud üldse hoogu, hoogu võtsin kilomeeter ma arvan, hüppeni jõudes olid sääred juba surnud, nii künklik oli pealesõit, seega canceldasime tänaseks. Iga päev sõitsime mööda ühest korstnast, kus oli 40-50cm paksune lumest mütsl, trampisime ära, väike hüpe ette, mingi vanad karjusid ja ohkisid kuskil kaugemalt, Roma ei lasknud häirida sellest. 1. Proovikas, plaanis oli 180 vasakule poole keerates suusaotstega peale toetada ja edasi vasakule 180 välja keerata siis see läks nihu. Otsad olid veel lumes kinni kui hakkasin ära tõukama ja olemas, pea ees 4-5m kõrguselt alla lumme, väga raske sulalumi, andis välja kangutada. Nalja kui palju, lahe kaader. Ennem saatusliku teist katset mõtlesin, et hakkan veidike hiljem keerama, ootan kuni suusaotsad saavad korralikult lumest üle, pms tavaline 36 üle mütsi. Seda mõelda oli väga vale, võtsin veidikene rohkem hoogu ja läks minna, hüppe otsas tundsin, et tegin juba valesti ja keerasin liiga palju suusad juba ära, kiire otsus ja sama trikk nagu esimene korda, jäin veel rohkem mütsi kinni ja nägin juba enda ees eelmist maandumise auku, täpselt samasse auku ja tündsin kuidas õlg jälle paigast ära on läinud, maandusin täpselt õla peale. Sellist valu nagu siis ma tundsin ei ole ma kunagi vist tundnud, ei saanud ennast välja ka, siis üritasin veidike teise käega sealt lund ära tõmmata, selleks ajaks oli Jüri juba minuni jõudnud ja tõstis mu välja, valu oli väga hull, erinevalt eelmistest kordadest ei olnud ükski asend nii, et ei oleks hullu valu. Üritasime ise liigutada, et paika läheks, kuid tulutult. Suusad jalga ja alla, alla ei olnud pikka maa, 500m vast, pows veidikene trampimist ja rajal, rajal sõites oli valu juba hullem, pilt silmis hakkas ka juba hägusemaks minema ja virvendama. Paar minutit ootamist tuli mingi kaak, arst, juhatas meid läbi suht suure hotelli, arsti kabinetti, särgid seljast, süst, mingi rahustav jook, ei teagi miks ja kaagid tahtsid oodata 10 min, paar minutit ootamist sis ei suutnud enam, käsikisin paika tõmmata. Seletas midagi veel, mis meetod see on, info, tõmbas kilekoti jalga, jalg kaenla alla ja esimene kord ei läinud. Teine kord oli kohe tunda, et võttis tugevaminei kinni ja siis silmanurgast nägin kuidas kont keeras õlas ja läks paika tagasi, võis rahulikumalt hingata, valu oli tollel hetkel mahe, aga korras. Värdjad ei osanud isegi kolmnurk sidemega õlga kaela panna, pidin õpetama. Kohe peale kukkumist oli suht esimene mõte, et ongi minu tripi lõpp, mis oligi lõpp, nädal veel käsi kindlalt kaelas ja vb kui eestisse tagasi saab hakata vaikselt lammutama pargis. Täpselt nädal aega on reisi lõpuni, lund sajab siin rängalt hetkel, hea pow on ja mina saan voodis passida siin Gruusias. Üks norm kaader läbi maja ja kaks kukkumiskaadrit, masendav..
23.-30.jan - Peale accidenti kadus igasugune huvi kirjutada midagi. Olen nüüd kodus ja kiire ülevaade - kolmandal päeval viskas passimine kopa ette, ilm läks normaalseks, õlg tundus enam-vähem ja mäele. Päike ja väga viis päev, väga ettevaatlikud manöövrid. Edasist väga ei mäleta, igastahes, 1päev hüppasime Romaga väikestelt kaljudelt alla, väga mahe paks lumi oli, see päev tegi tripi jälle väga väärtuslikuks :P 28. sõitsime selle sama kaagiga Tbilisi tagasi, asulas 145km/h, kohale jõudes olin väga läbi, sest terve tee olin suht pinges. Õhtul kerged saslõkid ja õlled ja veini magama. Järgmine päev passsisime linna vaatamisväärsusi, nägime ka Gruusia kõige rikkama mehe maja ära, ei olnud just lihtne maja, MASS oli! Kunagi öösel 4 ajal lennukile ja 6.45 Riias tagasi(2h ajavahe), autos vahetasin riided ja otse mäele, QC. Pargi suusad olid väga harjumatud alguses, lõpus suutsin juba solgitoru libistades paar vana head manöövrit lukku saada ja hüpete skill oli ka rahuldav, viimase hüppega lendasin liiga kaugele täistallale, tegi jalale paha, väga vastik valu, õhtuks peale sauna oli juba parem. Õlg suutis ka väga vastikut valu teha päev otsa, nüüd sain mingise teibi õlale, pole siiamaani valutanud, väga väärt asi vist.
Selline oli siis trip, väga mahe oli ikka, väga viis koht Gudauri suusaresort :)
Teisip. plaanis mäele, täna(pühap.) jätsin vahele, veidike taastuda, mäel vaja üks korralik foto saada, vb filmida ka kui viitsimist.
Park on kuidagi kokku kuivanud, pargikaagid peaksid mõtlema sellele, et veidike üle lükata asju(suur hüppeliin (A)
Piis :)
